Alustavale matkajalePuhaste metsade ja soode värskuses lendavad mõtted vabalt kui lind ja meel toitub värskusest. Looduses olles elu põhimured ununevad ja saad jõudu kogu vaimule. Hea matkavarustus kergendab matkamist ja võid keskenduda loodusele.
Matkaradasid on nii Eestis kui ka Soomes väga palju. Eestis hooldab matkaradasid RMK (Riigimetsa Majanduse Keskus) ja Soomes Metsaamet (Metsähallitus). Alustavale matkajale sobivad märgitud matkarajad paremini ja need on hästi netist leitavad. Kogenumad matkajad saavad ise endale matkasid koostada ja olla kus hing vaid soovib. Riietu matkale minnes kihiliselt: aluspesu, soepesu, tuult/vett hülgavad riided ja puhkuse ajaks soe jakk/jope.
Vähenda ja lisa riideid päeva jooksul ilmastiku ja liikumise järgi. Kihilise riietumise eesmärk on, et sul oleks koguaeg jahe olla. Vali hingavast materjalist riided, siis püsid koguaeg kuivana. Alusriieteks sobivad kõige paremini spordiriiete valmistajatelt sünteetilised, niiskust mitte imavad aluspüksid ja sokid. Halvem variant on puuvill, mis imab endasse niiskust ja tunne on kogu aeg külm. Vahekihile sobib fliis, softshell või kerge kompakte sulejope. Vett hülgavate riiete valikus peaks tähelepanu keerama lõikuse toimivusele, praktilistele taskutele ja materjalile. Kaitsev nokkmütsiline kapuuts ja ühe käega toimetamisel töötavad lukud on ka tähtsad üksikasjad, mis kergendavad matkal liikumist.
Hoia jalad kuivana
Jalad saavad matkal palju koormust, sest nende kanda on kogu varustus. Hoia jalad kuivad, kuna niiskes saapas tulevad villid väga kiiresti. Saabaste tähtsaim funkstioon matkal ongi veepidavus. Pikematele matkadele vali kõrgema säärega saapad, mis toetavad liigest ja kaitsevad jalga välja väänamise eest. Lühemate matkadele sobivad ka madala säärega saapad või kummikud. Kaks paari sokke vähendab hõõrdumist ja takistab villide teket. Võta alati pausidel saapad jalast ja lase kuivada nii jalgadel kui ka saabastel. Pausideks sobivad ideaalselt sandaalid. Peale pausi pane alati kuivad sokid jalga.
Alustuseks pehmem matkakott
Alustuseks vajad riietele lisaks n.ö. nädalalõpu kotti. Kui sul pole väikest seljakotti, siis osta 30-40 liitrine fikseeritud kandesüsteemiga seljakott, millel on reguleeritavad ning pehmendatud rihmad ja mis on varustatud vöörihmaga. Kotis pole vajalik tugevat seljaosa, pehmendustest piisab. Alustaval matkajal sobib alustada päevamatkadest ja kotti tasub panna kaasa kerge söök ning vahetusriided. Pikematele matkadele peab rohkem tähelepanu pöörama koti pakkimisel. Matkale minnes tuleb meelespidada see põhimõte, et kõik asjad ja ka tekkinud prügi, tuleb kaasas kanda lõpuni.
Koti raskus vastu selga
Seljakotti pakkides oleks hea, kui raskuspunkt on võimalikult vastu selga ning rasked asjad ülaselja kõrgusel. Nii on kott tasakaalukam ja seda on kergem kanda. Raskes, vahelduvas maastikus on hea, kui suurem osa raskusest toetuks puusadele ja raskuspunkt madalamal. Väldi asjade kinnitamist kotist väljapoole kuna esemed võivad takerduda kergesti okstesse ja nii on keerulisem kinnitada vihmakatet kotile.
Normaalkaalus olev inimene jaksab kanda koormat 1/3 oma kaalust. Kui oled 165 cm pikk ja 60 kg, jaksad kanda maksimaalselt 20 kg koormat. Inimene liigub maastikul keskmiselt kolm kilomeetrit tunnis. Halb vorm, tõusud ja laskud ning raske koorem, poolitavad veelgi kiirust.
Kerge magamiskott ja telk
Magamiskott on matkaja üks tähtsamaid varustusi. Eesti ja Soome ööd on suhteliselt jahedad, seega tasuks valida soe magamiskott. Kolme aasta magamiskotist piisab väikese pakaseni välja. Sulgmagamiskott on kunstkiust magamiskotist kergem ja läheb pakituna väiksemaks, mis võtab kotis vähem ruumi. Hea magamiskoti saab avada jalgadest peani, see võimaldab ka sooja reguleerida endale sobivaks. Magamiskotti tuleks alati poes proovida, et see sobib sinu kehale nii pikkuselt kui ka laiuselt.
Telk peaks olema vett hülgav ja hea ventilatsiooniga. Heal matkatelgil on ka sisetelk, mis aitab õhuvahetusele kaasa ning hoiab putukad eemale. Näiteks kuppeltelk kahe kaarega on kerge ja kiire püstitada. Kergemad telgid kaaluvad kilost kahekiloni. Üldiselt kaheinimese telgid kaaluvad üle kahe kilo.
Matkavarustuse valikul on tähtis jälgida järgmist: õige suurus, kestvus, kergus, väikseks pakitatav ja mitmekülgsus. Matkariietesse tasub investeerida algusest saadik, kasvõi üks asi korraga. Alusta riiete ostmist alumisest kihist väljapoole. Nii saad endale korralikult toimiva koosluse, mille tähtsamad osad on hea aluspesu, sokid, saapad ja peakate. Osta endale ka hea magamiskott kuna ööuni on tähtis. Sedasi jaksad päeval matkata ning nautida loodust.
The earth has music for those who listen.
Shakespeare
Kihiline riietumine pole mingi mustkunst, vaid lihtsas keeles riietumine vastavalt vajadusele. Kihiline riietumine tähendab just seda, et riietutakse mitmekihiliselt. Igal kihil on oma ülesanne ja need toimivad teineteisega suurepäraselt. Inimene tunneb ennast hästi, kui tingimused on võimalikult optimaalsed, ei ole liiga kuum, külm ega ka märg. Sellepärast kodus sohval lösutamine ongi väga mugav. Riietumisel proovitakse neid tingimusi kontrollida nii välitingimustes ja ka väga halvas ilmastikus.
Liikumine = soojus. Siin võiks mainida erinevaid aktiivtegevusi, kuid isegi madal aktiivne tase (näiteks vähene liikumine) toodab rohkem soojust, kui kohapeal seismine.
Liikumatus = külm. Kui liikumine seiskub, siis peatub ka keha soojustootmine. Soojas ilmastikus pole see probleem, aga kõva pakasega võib matk kurvalt lõppeda. Ilmastiku ja oma tegevuse koostööl võib moodustada väga huvitava koosluse. Näiteks sooja ilmaga, vihmas liikudes ei vaja sa ilmtingimata vettpidavaid riideid, sest siis võid higistada veelgi rohkem. Keha soojus ja ilmastiku soojustemparatuur tagavad selle, et sul ei hakka külm ja riided kuivavad peale vihmasadu. Külma ilmaga on iga liigutus väga tähendusrikas. Mõnusas pakases liikudes, ei pea igakord mitmekihiliselt end riietama, kuna liigud ja kannad raskemat seljakotti.
Alumine kiht.
Ilmastikust ja soojustemparatuurist sõltumata, on soovitav valida kerged, hingavad ja niiskust juhtivad materjalid. Soojemal ilmastikul on lühikesed särgid ja alusriided loomulik valik, külmema ilmastiku puhul pikemad riided. Materjalidena kunstkiud, merinovill ja nende segu on suurepärane valik. Aluskiht toimib isolatsioonina keha ja pealmiste riiete vahel ja tagab kõigis tingimustes teatud mugavuse. Niiskust juhtiv aluskiht imab ja hajutab keha toodetud niiskuse edasi välimistele kihtidele, nii püsib keha mingil määral kuivana, soojana ja on mugav tunne.
Vahekiht.
Alumisele kihile riietutakse vastavalt olukorrale, kas üks või rohkem kihte. Vahekihi ülesanne on eraldada ja sellekaudu soojendada. Need kihid pole kehaga ühenduses ega ka välise ilmaga. Vahekihte on erinevaid, kuid tähtis on see, et materjalid on hingavad ja niiskust juhtivad. Vahekihile tasub mõelda lisaks ilmastikule ka enda aktiivse taseme järgi. Kui liigutakse ja välitemparatuur on nulli lähedane, sobib kerge vahekiht, näiteks pikk aluspesu või polosärk. Kui aga samas temperatuuris ollakse paigal, siis vajaksime midagi soojemat. Hea soovitus oleks: riietu nii, et paigal seistes on natuke külm, siis liikudes ei hakka liiga palav. Lihtne ja tõsi. Eriti tähtis on see, et vahekihtide lisamine ja vähendamine liikudes ning seiskudes on omamoodi mänglemine. Külmadele ilmadele soovitame kaasa võtta pauside ajaks lisariideid, mida saad vajadusel panna kõigile riietele peale.
Pealmine kiht.
Väliskiht ei tähenda ilmtingimatta Gore-Tex või vastavat välisriietus, vaid see on lihtsalt riietuse pealmine kiht ehk koor. Üldiselt on küsimus n.ö tavalistes riietes, näiteks ei-vettpidavad retke jakid. Koorekiht kaitseb selle all olevaid kihte selle eest, mida need pole mõeldud kestma – tuul, niiskus, kulumine jne. Tavalised kerged kunstkuist materjalid on kiiresti kuivavad ja hingavad, seega sobilikud koorekihi materjalid. Põhimõtteliselt mitmekülgne koorekiht on alati kerge ja voodrita. Pea meeles: mida paremini koorekiht hingab, seda vähem see higistab ja seda mugavam on olla ja nautida loodust.
Vihmariiete osas on küsimus, kas panna need vahekihtide peale või nende asemele? Pausi ajal võib vihmariided panna kõige peale ilma probleemideta. Aga liikudes sellise soojuskihiga võib tekkida probleeme, seega võib asendad vahekihil oleva jaki ja püksid vettkestvate riiete vastu, siis soojus väheneb ja liikumisjõud kasvab.
Kokkuvõte.
Kui nende kolme nähtuse (ilm, iseenda tegutsemine, riietumine) koostööd mõistetakse, siis on elu mugavam. Kuumuses hakkab alati kuum ja pakases saab tunda külma, aga targasti ning vastavalt olukorrale riietumisele, võime neid probleeme vähendada. Mida lahedamalt tunned ennast, seda parmini saad keskenduda sellele, mida oled väljas tegemas.
